Hallituse ja majavammi vastu sundventilatsiooniga

Silikoontihendid ja hallituse ning majavammi tõrje vahendid ei anna kunagi täit garantiid, et hallitus ja majavamm levima ei hakka. 

Hallituse ja majavammi vältimiseks tuleb esmalt vältida seentele soodsa keskkonna teket. Muidugi peaks kraanikausi ja vanni servad tihendama silikooniga. Tihendamise juures tuleb aga jälgida, et silikoon oleks paigaldatud ühtlaselt, vagudeta. Kuigi silikoon on oma olemuselt vetthülgav, võivad veepritsmed vanni- või kraanikausi äärtesse pidama jääda. See soodustab omakorda majavammi või hallituse teket.

Seega tuleb jälgida, et silikooniribalt voolaks vesi vabalt ära. Kindlasti aitab igat sorti seente ja majavammi vastu õhuniiskuse vähendamine sundventilatsiooni abil. Näiteks vannituppa või kööki lihtsama sundventialtsiooni lisamine on päris odav. Eriti võrreldes kahjudega, mida võib tekitada majavamm hoonele.

Juba olemasolevat ventilatsiooni tuleb samuti perioodiliselt kontrollida ja hooldada. Tänapäeval on ventilatsiooni kontrollimiseks elektroonilised abivahendid. Näiteks firma Norden Cleaning pakub märtsi lõpuni ventilatsioonitorustike kontrolli tasuta, väike tasu tuleb maksta vaid eksperdi kohalesõidu eest. Tartu piires on ka kohalesõit täiesti tasuta.

Lähemalt ventilatsiooni puhastuse kodulehelt siit.

Majavammi ekspert vedas alt

Delfi lugeja kurdab, et leidis seina seest majavammi, kuid kohalekutsutud majavammi ekspert ei suutnud majaomanikule nõu anda. Lisaks esitati majavammi uuringu kohta ligi kaks korda suurem arve, kui algselt lubatud, kusjuures summa oli mitu tuhat krooni. Mõistlik on enne eksperdi kohalekutsumist veenduda, mis teenuse klient ikkagi soodushinna eest saab. Hämamise ja kirjaliku lepingu  puudumise korral tasub vaadata mõni teine teenusepakkuja, sest majavammi tõrjujate vahel on konkurents päris tihe.

Kahjurid suures plaanis: tolmulestad, kärbsed ja kirbud

Teadusfotograaf Steve Gschmeissner on teinud põnevad fotod kodukahjuritest. Mees kasutas ülesvõteteks skanner-elektronmikroskoope.

Tolmulest, kes vohab mööblis, kardinates ja vaipades ning võib astmaatikutel esile kutsuda allergilisi reaktsioone.


Vaata originaale siit.

Kiirelt sibav majasoomukas armastab pesitseda valamukappides.


Vaata originaale siit.

Kuivainepurgi sisu naudib mõnuga punane jahumardikas, kes jõuab kodudesse näiteks jahukottides. Talle sobib söögiks kõik alates pudruviljast ja lõpetades küpsiste ning makaronidega.


Vaata originaale siit.

Tegelane järgmisel pildil on porikärbse vastne, keda võib leida köögis toidu lähedalt või liiga kauaks päikse kätte unustatud prügitünnist.


Vaata originaale siit.

Järgmisel pildil on kassikirp, kes viibib tema eelistatud karvases keskkonnas. Kassikirp elab nii kassi kui koera karvades, ja kiusab oma hammustustega nii looma kui peremeest.



Vaata originaale siit.

Meie kodudes ollakse hädas ka lutikate ja tarakanidega, neid aga loodusfotograaf pole pildile jäädvustanud.

keskerakond

Keskerakond, näe, on katki, kellad aga terved.

Niiskus võib Soomes rikkuda miljon hoonet

Paljude majade ääres on erakordselt suur lumehunnik, mis tekkis katuselt allalükatud lumest. Kui lumi kevadel äkki sulab, võivad mõned majad jääda tulvavete keskele.
Vesi võib tungida väga lihtsalt maja keldrisse, ütles YLE hommikuprogrammile Soome väikemajade ehitamise arenduskeskuse insener Antti Tuominen.
1970-1980 aastatel ei olnud ehitajal korralikku teavet, kuidas kaitsta hoonet maapinnast eralduva niiskuse eest. Seetõttu ohustab niiskus just vanemaid maju.
Vaata ka: Soomes ähvardab niiskuskahjustus miljonit maja - Välisuudised - Postimees.ee

Raamat majavammist aastast 1933

Ka enne sõda üritati võidelda majavammiga. Aastal 1933 andis Elmar Lepik välja raamatu "Majavamm. Selle tundmine ja tõrje". 20-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat oli sarjast Õppe- ja käsiraamatud.

Raamatu oli välja andnud Tartu Ülikooli Taimehaiguste-kabinett.

Majavamm Puhja kirikus

Laboratoorsete uuringute tulemustest nähtub, et puidu majavamm ja pruunmädanik on
põhjustanud laiaulatuslikke kahjustusi kogu Puhja kirikus. Seetõttu tuleb kahjustatud konstruktsioonid lammutada, evakueerida ja utiliseerida; krohvida seinapinnad, eemaldada põrandaalune täitepinnas ja kivid. Kirik korraldas talgud, et kogu lammutuspraht välja viia.